20. juuli hommik tõi laagrisse neljanda vahetuse kolmanda
päeva. Hommik tuli vähe unisemalt ja rahulikumalt, sest täna ei olnud
äikesemürinat äratuskellana akna taga koputamas.
Hommikune rivistus algas seekord veerand tundi varem, sest kohale jõudsid neli vabatahtliku
– kõige kaugem neist pärit Malaisiast-
kes järgnevate päevade jooksul samuti lastele huvitavaid tegevusi
pakuvad.
Seejärel moodustasid laagrilised 8 võistkonda ning algas
SPORDIPÄEV. Kõik võistkonnad panid end proovile pioneeris, laptuus,
meeskondlikus teatevõistluses ning ka erinevates väiksemates ülesannetes.
Lisaks läks ligi neljandik laagrist tõukerattamatkale- need, kes veel käinud ei
olnud.
Päeva esimene pool möödus kiirelt. Korraks tuli segama ka
hoovihm, kuid see ei takistanud võistlejaid väga pikalt. Võistkonnad liikusid
punktist punkti ning igas punktis võttis oma oskuste panek aega umbes 40
minutit. Vahepeal jõudsid tagasi ka need, kes olid hommikupoole
tõukerattamatkale läinud ning algas ka pinksiturniir – kuni oligi käes lõuna-
ja seejärel siesta aeg.
Peale läks päev edasi sama hooga – osa seltskonnast läks
taas tõukerattamatkale (kes Taevaskotta jõudes said ka korraliku paduka kaela)
ning teised laagrilised jätkasid mängudega.
Kui kätte jõudis õhtusöögi ja rivistuse aeg, olid lapsed
juba korralikult väsinud, kuid ka õnnelikud. Terve päev oli möödunud erinevaid
sportmänge ning ülesandeid lahendades ja tõukerattamatkal käies- seega väsimus oli täiesti põhjendatav.
Peale õhtust rivistust ja lipu langetamist kogunes taas
terve laagripere saali, et osa võtta õhtusest üritusest – tänaseks teemaks
reklaamide jäljendamine. Eelmise õhtu võitjad, seltskond, kes tänapäevastas
muinasjutu „Punamütsike,“ olid samuti taas rivis, kuid neile pakkus konkurentsi
ligi 20 numbrit, seega saal rõkkas naerust päris pikalt.
Siis taas õhtune disko ning õhtuoode, mille järel pisut aega
pesemiseks ja seejärel…öörahu.
