Kolmanda vahetuse
esimene laagripäev algas kõigile pika sõiduga Taevaskotta. Esimesed laagrilised
saabusid juba enne, kui kell 12 sai. Kella 14-ks olid peaaegu kõik juba kohale
jõudnud, siis oli aeg alustada esimeste tutvumismängudega. Esialgu said laagrilised
tuttavaks oma toakaaslastega, siis muidugi kasvatajate ja ka teistega, kes
nendega samas majas ööbivad. See oli üsna ärev moment, sest kõigi jaoks oli
seltskonnas ka palju võõraid. Kasvatajate organiseeritud toredad tutvumismängud
aitasid aga esimese jää juba sulatada. Kell 14:45 kogunesid kõik laagrilised
seminarimaja ees olevale lipuväljakule, et laager saaks ka ametlikult alata.
Laagri juhataja Anni ütles tervitussõnad, lipu heiskasid Alex ja Kaspar.
Seejärel tutvustati kõiki kasvatajad – Lee ja Martin on laagrilistele abiks
seminarimajas ning laagrimaja noori toetavad-aitavad Sofi, Laura, Keiti, Mati
ja Anna-Liisa. Kindlasti tuleb ära mainida, et seekord on laagris ka
vabatahtlikud välismaalt. Seekord on nad eriti kaugelt tulnud – Mehhikost, Lõuna-Koreast
ja Taiwanist. Niisiis saab siin veidi inglise keelt praktiseerida.
Pärast ametlikku
avarivistust jõudis kätte juba esimene toidukord – sööklas olid lauale pandud
grillviinerid ja makaronisalat, magustoiduks jagus kõigile puuviljasalatit. Kuna
tegemist oli esimese laagripäevaga, siis puhketundi ehk siestat ei olnud, sest
oli vaja ju kõigiga tuttavaks saada. Nii jätkusidki pärast lõunasööki
kõikvõimalikud tutvumismängud – omavahel tuttavaks saamine,
laagriterritooriumiga tuttavaks saamine, kodukorra ja kokkulepetega tuttavaks
saamine. Kõik said oma tubade ustele ka sildid teha, et saada tuttavaks
sellega, kes kuskil toas elab. Ja jällegi läks aeg väga kiirelt, kell 18 oli
õhtusöögi aeg. Seekord sai kõhu täis kartuli-hakklihavormist. Kaua ei saanud
sööklas jokutada, sest oli ju jalgpalli MM-I finaalmäng! Laager jagunes kaheks –
mõned olid tulihingelised Prantsusmaa pooldajad (või no.. enamus) ja teised
olid kindlad, et Horvaatia võidab. Igatahes said kõik soovijad seminarisaalis
mängu näha ja mängu käigule kaasa elada. Kui sai selgeks, et Prantsusmaa
võitis, võis õhtusele rivistusele suunduda. Lipu langetas Markus. Kuna energiat
veel jagus, siis sai Suures Taevaskojas ikka ka ära käidud. Seal oli aeg mõned
mängud mängida (traditsiooniliseks saanud mürasein ja usaldustunnel – head jääsulatajad)
ning laagrivanne anda. Kõik laagrilised said päris Taevaskojalasteks.
Metsast tagasi jõudes
sai õhturingis veidi jutustatud ja siis õhtuootele mindud. Seal sai igaüks
kohukese, et hommikusöögini kenasti vastu pidada. No ja siis tuligi pesema ja
magama minna. Lihtne see ei olnud, sest ilm on väga kuum. Üleüldse oli päev
päris kurnav, sest nii kuum on! Igatahes läbi raskuste see öörahu lõpuks ikka
saabus. Eks näis, millised jahutusvõimalused järgnevatel päevadel laagrilisi
ootavad. Ja ikkagi on tore tõdeda, et suvi on Eestimaale saabunud!
