Neljas päev – 21.06

Hommikul aknast välja vaadates oli natukene pilvine,
aga laagrilised pakatasid tegutsemistahtest – ees seisis seikluspäev. Virgestusega
sai uni silmist pühitud ja päev võis alata. Tubade korrastus ja seejärel juba
rivistusele. Lipp heisatud, päeva tegevused lahti seletatud ning kellaajad
paigas, oli aeg hommikusöögile minna. Isemeisterdatud  võileibade ning hommikuhelvestega said
jõuvarud täidetud. Ja peatselt olidki esimesed laagrilised seiklusraja alla
kogunenud, et väga hoolikalt kuulata ära Seiklusringi instruktorite jutt. Korralik
ettevalmistus tehtud, tõusti pea üheksa meetri kõrgusele. Tegemist oli tõesti
väga kõrge rajaga. Elemente oli erinevaid, aga üheks suureks lemmikuks sai
koheselt zippiga võrku laskumine, mille ka kõik järgi proovisid. Emotsioon
üleval ja nägu naerul tuldi järjest kasvatajate juurde, kes aitasid traksid
seljast ära võtta. Paralleelselt toimus ronimisega tõukerattamatk, kus sai
kimada mööda metsa nii Suures kui ka Väikeses Taevaskojas, lisaks üles mäge ja
siis jälle alla mäge.

Seikluste vahele tegime korrraliku lõunasöögi, kus
kartul ja lihakaste maitses väga hästi. Ning päev jätkus peaaegu samamoodi nagu
enne lõunat – kes seiklusrajal turnimas, kes tõukerattaga kihutamas ja kes
erinevaid mänge laagris mängimas.

Aeg lausa lendas ning
märkamatult oli kell õhtusöögi ajani jõudnud. Sõime makarone hakklihaga ja
värsket salatit. Kõhud uuesti täis, oli aeg minna õhtusele rivistusele ja
langetada laagri lipp. Õhtuse tegevuse otsustasid kasvatajad natukene muusikaga
siduda. Noored meisterdasid endale tühjadest pudelitest ja kivikestest
muusikariistad. Koos asuti heli tekitama. Päris mitu korda saime kätte ühise
rütmi, aga sassi läks ka ikka natukene. Laagrilistes oli elevust tõenäoliselt
seklusraja läbimisest tulenevalt ning väga pikalt me trumme ei põristanud. Oode
söödud ning õhturingis päev kokku võetud, hakati valmistuma öörahuks. Väsimus
tegusast päevast ja laagrimaja jäigi vaikseks.