Eelmisel õhtul otsustasid kasvatajad, et
hommikuäratus tehakse natukene hiljem, aga ennäe, esimesed krapsakad olid juba
enne äratust üleval. Veega viimane uneraas silmast loputatud ja ennast korda
seatud, suunduti hommikurivistusele, et laagri lipp heisata. Tehti juttu,
missugune päev meid ees ootab ja seejärel mindi sööma.
Kuna eelmine päev oli väga tegevusterohke, siis
otsustati teha midagi meelepärast. Juhirolli said astuda mitmed laagrilised,
kellel endil tuli mõni tegevus ette valmistada. Ja kuna õues oli väga hea ilm,
siis toimetati terve päev väljas. Sai tehtud erinevaid mänge, teatevõistlusi ja
turniire. Tegevused sujusid laagriliste juhtimisel väga hästi ja märkamatult
oli aeg lõunat sööma minna. Kõhud korralikult täis, lasksime leiba luusse ning
pidasime vaikset tundi.
Seejärel jäi veel natukene aega lõbusateks
tegevusteks ja paralleelselt valmistuti eesootavaks kontserdiks ning õhtuseks
ürituseks, mille teemaks oli tänapäevased muinasjutud. See poolteist tunnikest
läks väga kiiresti ja kohale oli jõudnud õhtu esineja – Helen Adamson.
Kontserdi ajaks oli suurele laagriperele lisandunud mõned külalised väljaspool
laagrit. Täielikus vaikuses kuulati kauneid laule tervelt tunni jagu. Kontsert
lõppes Helen Adamsoni heade soovidega ja seejärel suunduti õhtusöögile. Kõhud täis, oli aeg õhtuse
rivistuse ja lipu langetuse jaoks. Kiirelt haarati kaasa õhtuürituse jaoks vajaminev ja saalis võeti kohad sisse.
Muinasjuttude jutustamine/esitamine võis alata. Ilmekad etteasted ei jätnud
kedagi külmaks, oli tõdesid elust ja palju vaimukusi, mida vaadates ei suudetud
naeru peatada. Peale etteasteid said soovijad diskol tantsida. Seejärel käidi
õhtuootel ja hakati valmistuma öörahuks. Pesus käidud, õhtujutud räägitud,
poeti teki alla ja laagrimajad jäid vaikseks.
