Neljanda päeva teema oli ohutus. Kohe pärast võimlemist ja
hommikusööki tuli meile külla Egle ja Eimar. Eimar rääkis meile pommidest ning
üldiselt ohutusest. See oli väga väga huvitav. Me saime väga palju pommide
kohta teada. Me saime teada, kuidas käituda, kui näeme midagi pommitaolist asja.
Eimaril oli kaasas mõned mitte ohtlikud pommid. Need olid väga vanad, kuid
siiski väga huvitavad. See oli vist kõige lahedam asi terve päeva peale.
Peale kolmetunnist juttu oli meil lõuna ning peale seda
siesta. Peale siestat läksime Põlva ujulasse, kui me basseini läksime, hakkasime
vees harjutusi tegema. Kõige lahedam harjutus oli sukeldumine. Me pidime üle Eimari käe hüppama ja siis vee
alla sukelduma ja oma rõnga ära tooma. Kui me saime selle enam vähem selle
selgeks hakkasime me 60kg nukku vee alt välja tõstma (sukeldudes). Kõik said
sellega hakkama. Kui saime nuku päästetud läksime me teise basseini otsa ning
hakkasime paati ronima. Kõigepealt pidime me paadi alla minema, et sealt valge
nöör kätte saada (paat oli tagurpidi). Kui nööri kätte saime, hakkasime paadi
peale ronima. See oli algul suht keeruline, saime palju kriime ja sinikaid.
Kuid lõpuks saime ikka paadi peale.
Kui basseinist välja tulime panime riidesse ja läksime
esmaabikursusele, mida õpetas Egle. Seal räägiti meile kõige tavalisematest
asjadest nt: mida teha siis kui inimene minestab?
Kuigi buss hilines jõudsime õnnelikult tagasi laagrimajja.
Pärast sööki anti meile paar tundi aega, et valmistuda õhtuseks playback’iks. Esitusi oli neli, kaks
laulu ja kaks reklaami. Esitused olid päris põnevad ning õhtu oli väga lustlik.
Pärast lühikest diskot oli õhturing ja oode. Ning taaskord oli aeg unemaailma
suunduda.
– Anna-Liisa ja Kristel.
